Külaskäik Stenbocki Majja

Enne Eesti Vabariigi sünnipäeva, 20.veebruaril, külastasime Stenbocki Maja, kus töötab peaminister ja käib koos Eesti Vabariigi valitsus.
Toompeale rühkides jäi meie teele nii Pikk Hermann, kui ka Toompea loss. Uudistasime ka neid väljastpoolt ja rääkisime, kes ja mis tööd teevad riigikogus.
Stenbocki Maja juures ootasid meid juba Luisa ja tema ema, kes oli meile ka giidiks.
Kõigepealt viidi meid ruumi, kus toimuvad valitsuse pressikonverentsid. Kõik lapsed said samuti istuda laua taha "intervjuud" andma.

 

 

 

 

 

 

Meid viidi ka rõdule, kust avaneb vanalinnale ilus vaade ja kus peaminister teeb pilti koos kõrgete külalistega.

 

 

Seejärel läksime siseõue kaudu teise majja, kus töötab ka peaminister Taavi Rõivas (peaministri nimi on lastel selge).
Nägime erinevaid ruume ja nende seintel olevaid maale sõjaeelse Eesti riigivanematest ja teistest Eestile olulistest inimestest. Samuti ka Eesti tuntud kunstnike töid.

 

 

Nägime erinevaid peaministri büroo ruume.

 

 

 

 

 

 

Seina peal on ka sümboolne maja võti, mille andsid maja restaureerimise järgselt üle ehitajad.

Järgnes käik ministrite nõupidamisruumi, kus lapsed istusid ümber laua. Alles siis selgus, kes millise ministri koha sai. Peaministriks osutus meil Sandra.

 

Küsimusi tekitasid lastes nimesildid laual: "Kas need on selleks, et nimi meelest ära ei läheks?"

 

 

 

Kõrvallaua taga istub sekretariaat, kes kõik otsused kirja paneb ja ajakirjanikele edastab.

 

 Mängisime mängu, kus iga "minister" sai Eestile omalt poolt midagi soovida. Soovid olid väga ilusad: et igal lapsel oleks süüa ja keegi poleks näljas, et igal lapsel oleks ema, et kõik inimesed oleksid terved, et pensionäridel oleks kergem üle tee minna, et poleks sõda ja palju teisi ilusaid soove. Ei olnud mitte ühtegi isekat, ainult enda peale mõeldes soovitud soovi. Ainus materiaalne soov oli, et oleks rohkem raha. Aga eks seda ole ka vaja, et eelnevaid soove täita.

Edasi ootas meid ekskursiooni vist küll põnevaim ruum - peaministri kabinet. Iga laps sai istuda peaministri toolil.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Peaministri laual seisis uhke metallist kotkas, mille oli kinkinud Ameerika president Barack Obama

Samuti oli laual karbis pastapliiats, millel oli Taavi Rõivase ametisse astumise kuupäev ja sellega allkirjastatakse tähtsaid pabereid.

Peaministri kabineti uudistamise järel oligi meil aeg hakata end lasteaeda sättima.
Täname Luisa ema meeldejääva ja huvitava ekskursiooni eest.

Sõbrapäev

12.veebruaril tähistasime koos väikeste sõpradega Hundude rühmast saabuvat sõbrapäeva.
Kogunesime saali ja pidu võis alata. Laulsime oma tervituslaulu, ja indiaanlaste laulu. Viimase loo juurde kuulub ka pillimäng. Väikeste Hundude laulule laulsime kaasa ja samuti tegime nendega koos liigutusi.
 Laulule-pillimängule järgnes mäng "Valgusfoor". Lapsed pidid olema tähelepanelikud ja vastavalt valgusfoori värvile reageerima: rohelise tulega kohapeal kõndima, rohelise tulega kükitama ja punase tulega seisma. Lastele tegi väga nalja, kui "valgusfoor" vahepeal rikki läks ja mõni värv kordus järjest mitu korda.
Sõbrapäevale kohaselt järgnes "Sõbralaul" kõige suurema sõbra Leopoldi esituses ja Mesikäppade-Hundude ühistantsuna.
Tantsule järgnes jälle mäng, kus osalesid ka kaks sõbrapäeva sümbolit- südamed. Need kaks pehmet ja karvast südant lasti muusika saatel lasteringis erinevatest kohtadest liikuma nii, et lapsed pidid selja taga neid käest kätte adasi andma. Paar last olid ringi keskel ja kui muusika vaikis, siis pidid nad ära arvama, kelle kätte südamed jäid.
Pärast mängu võtsid lapsed paarikaupa ja ikka nii, et Mesikäpp Hunduga ja Hundu Mesikäpaga ja järgnes meie rühma laste üks lemmiktantse, mis räägibki sõpradest. Suured Mesikäpad olid hästi tähelepanelikud ja abivalmid oma väikeste sõprade vastu ja Hundudki püüdsid olla hästi asjalikud.
Peo lõpetuseks vahetasime sõbrapäeva kingitusi. Igale lapsele teeb heameelt üks väike magus suutäis.

Loodusmuuseumis

4 veebruari külmal hommikul algas meie retk trollisõiduga Balti jaama. Sealt natuke kõndimist ja olimegi vanalinnas Laial tänaval Loodusmuuseumis. Pärast riidest lahti võtmist juhatati meid saali, mille uksel oli silt "Külmade ja soojade maade loomad". Saime teada, et nimetus Lõunamaaloomad on täiesti vale - lõunamaaloomade hulka kuuluks sel juhul ka pingviin, kes elab Lõunanabal. Seetõttu ongi õige öelda soojamaaloomad ja külmamaaloomad.
Meie muuseumitund algas külmamaaloomadega tutvumisest. Nende hulka kuuluvad meile juba tuttavad pingviinid ja jääkaru, aga samuti ka polaarrebane ja mõningad linnud, näiteks naljaka nime ja põneva välimusega lunn.
Seejärel räägiti meile soojamaaloomadest, kes elavad Aafrikas ja siis neist, kelle kodu on Austraalias. Nägime ka maailma väikseimat lindu koolibrid, kes oli laste jaoks tõeliseks üllatuseks. See kinnitab tõdemust, et ega ikka raamatust-telerist täit aimu ei saa looma suurusest.
Pärast loomade vaatlust suundusime õppeklassi, mille seinal oli magnettahvel, mille peal oli kujutatud maakera pinnalaotust. Meie giid võttis karbist loomi, lapsed pidid ütlema, mis loomaga on tegu ja pakkuma, kus ta võiks elada. Lapsed olid päris teadlikud, kuid esines ka mitmekordset viltupakkumist ja teatasaamisel suurt imestamist. Kas teie teate, kus on paabulindude päriskodu? India. Või kust on pärit jõulutäht? Kesk-Ameerikast. Ning et kookospalm kasvab ainult mere ääres. See äraarvamise mäng tekitas lastes lausa hasarti. Õpetajateski.

 

 

 

Seline nägi magnettahvel välja pärast loomade ja mõningate taimedega täitmist.

Muuseumitunni lõppedes saime omapead ringi uudistada. Vaatasime kalu ja linde, kes meie veekogudes ja nende kallastel elavad. Kuulasime erinevate loomade hääli ja vaatlesime akvaariumites ujuvaid kalu.
Üks ruumidest on sisustatud ajutise näitusega, milleks on "Tempo ja rütm. Südamelöögist kosmiliste tsükliteni". Seal oli laudade peal südame mulaažid mis tuksusid erinevate loomade südamerütmis. Lapsed said võrrelda, kui kiiresti lööb vastsündinud ja kui kiiresti täiskasvanud inimese süda. Loomadest sai võrrelda karu, rebase, jänese ja hiire südame löögisagedust. Ekraanil oli eriti põnev jälgida sinivaala südametööd, mis sõltus sellest kui sügaval vaal on. Näiteks veepinna lähedal lõi vaala süda 10x minutis ja 100 meetri sügavusel ainult 3x minutis.
Ja oligi jälle aeg hakata trollipeatuse poole liikuma, et lasteaeda lõunasöögiks kohale jõuda.

Infoks vanematele! Näitus "Tempo ja rütm" on avatud 8.märtsini ning soojade ja külmade maade loomade saal suletakse ka õige varsti ning seda lõplikult, et avada seal geoloogia ekspositsioon.