esmaspäev, 9. veebruar 2015

Loodusmuuseumis

4 veebruari külmal hommikul algas meie retk trollisõiduga Balti jaama. Sealt natuke kõndimist ja olimegi vanalinnas Laial tänaval Loodusmuuseumis. Pärast riidest lahti võtmist juhatati meid saali, mille uksel oli silt "Külmade ja soojade maade loomad". Saime teada, et nimetus Lõunamaaloomad on täiesti vale - lõunamaaloomade hulka kuuluks sel juhul ka pingviin, kes elab Lõunanabal. Seetõttu ongi õige öelda soojamaaloomad ja külmamaaloomad.
Meie muuseumitund algas külmamaaloomadega tutvumisest. Nende hulka kuuluvad meile juba tuttavad pingviinid ja jääkaru, aga samuti ka polaarrebane ja mõningad linnud, näiteks naljaka nime ja põneva välimusega lunn.
Seejärel räägiti meile soojamaaloomadest, kes elavad Aafrikas ja siis neist, kelle kodu on Austraalias. Nägime ka maailma väikseimat lindu koolibrid, kes oli laste jaoks tõeliseks üllatuseks. See kinnitab tõdemust, et ega ikka raamatust-telerist täit aimu ei saa looma suurusest.
Pärast loomade vaatlust suundusime õppeklassi, mille seinal oli magnettahvel, mille peal oli kujutatud maakera pinnalaotust. Meie giid võttis karbist loomi, lapsed pidid ütlema, mis loomaga on tegu ja pakkuma, kus ta võiks elada. Lapsed olid päris teadlikud, kuid esines ka mitmekordset viltupakkumist ja teatasaamisel suurt imestamist. Kas teie teate, kus on paabulindude päriskodu? India. Või kust on pärit jõulutäht? Kesk-Ameerikast. Ning et kookospalm kasvab ainult mere ääres. See äraarvamise mäng tekitas lastes lausa hasarti. Õpetajateski.

 
 
 

Seline nägi magnettahvel välja pärast loomade ja mõningate taimedega täitmist.

Muuseumitunni lõppedes saime omapead ringi uudistada. Vaatasime kalu ja linde, kes meie veekogudes ja nende kallastel elavad. Kuulasime erinevate loomade hääli ja vaatlesime akvaariumites ujuvaid kalu.
Üks ruumidest on sisustatud ajutise näitusega, milleks on "Tempo ja rütm. Südamelöögist kosmiliste tsükliteni". Seal oli laudade peal südame mulaažid mis tuksusid erinevate loomade südamerütmis. Lapsed said võrrelda, kui kiiresti lööb vastsündinud ja kui kiiresti täiskasvanud inimese süda. Loomadest sai võrrelda karu, rebase, jänese ja hiire südame löögisagedust. Ekraanil oli eriti põnev jälgida sinivaala südametööd, mis sõltus sellest kui sügaval vaal on. Näiteks veepinna lähedal lõi vaala süda 10x minutis ja 100 meetri sügavusel ainult 3x minutis.
Ja oligi jälle aeg hakata trollipeatuse poole liikuma, et lasteaeda lõunasöögiks kohale jõuda.

Infoks vanematele! Näitus "Tempo ja rütm" on avatud 8.märtsini ning soojade ja külmade maade loomade saal suletakse ka õige varsti ning seda lõplikult, et avada seal geoloogia ekspositsioon.

esmaspäev, 2. veebruar 2015

Vanamõisa Jõulumaa külastus

Päev pärast rühma jõulupidu, 17.detsembril, sõitsime Vanamõisasse jõulumaale. Lapsed olid juba bussis nii elevil ja sõit tundus ilmatu pikk. Koos sõpradega on alati lõbusam ja nii olid meiega Jänkude rühma sõbrad.
 
 Kui kohale jõudsime, ootasid meid ees päkapikud. Kuna jõulumaal oli lapsi paljudest erinevatest lasteaedadest, siis sai iga rühm endale oma päkapiku ja iga lapse jope või mütsi külge pandi sama värvi kleepsu, mis oli ka päkapikul. Meie päkapikul oli kollane kleeps ja nii said nii väikesed kui ka suured mesikäpad endale sama värvi kleepsu.
Kõigepealt viidi meid Meisterdamiskotta, kus ootas meid inimesesuurune Kinder Surprise üllatusmuna.
 
Laua peal ootas iga last kroon, mis tuli kleepsupaberist kujunditega ära kaunistada. Taustaks kõlasid jõululaulud, mida lapsed kõlaval häälel kaasa laulsid.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kui kroonid valmis, said lapsed need pähe panna ja koos rühmapildi teha.
 
 
 
 

Järgmisena ootas meid sepikojas päris sepp. Kõigepealt tutvustas ta meile sepikoda ja sepa tööriistu.
 
 
 
Siis rääkis, kuidas sepaks saada. Saime teada, et selleks tuleb palju aastaid õppida ja kogemusi koguda. Vanasti olid õpipoisi ülesanneteks näiteks koera söötmine ja põranda pühkimine. Rauda taguma õpipoissi üldse ei lastud. Õpipoisi periood kestis 6-7 aastat. Sellele järgnes selliaeg, mis oli samuti mitmeid aastaid pikk. Alles seejärel sai sellist meister, kuid enne pidi ta tegema veel ka sepa eksami.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Meie saime kiiremini hakata rauda taguma. Kuna kõige kiiremini tõstis käe Trevon, siis temast saigi veidikeseks ajaks sepa õpipoiss. Kõigepealt sai Trevon selga sepapõlle ja ette prillid.
Koos sepaga hakkas ta rauast naela sepistama.Kordamööda löödi vasaraga rauda, vahepeal pistis sepp selle jälle tulle ja jätkati.


 
 

Järgnes naelapea sepistamine ja lõpuks pisteti valmis nael külma vette jahtuma. Naela saime endale rühma talismaniks.
 
 
 
Tänasime seppa ja suundusime sinna, kus liiklusmärgi peal oli rong. 
 
Kuna ilmataat on lumega kokkuhoidlik, siis oli saanisõit asendatud rongisõiduga, kus vaguni ette oli "rakendatud" ATV.
Rühm jagati pooleks ja nii sai kumbki Mesikäppade "rakuke" vahva rongisõidu.
 
 
 
 
 
 
 
 

Seejärel liikusime laste poolt kõige suurema põnevusega oodatud paika - jõuluvana kambrisse.

Jõuluvana ja tema tuba olid nagu mõnelt vanalt piltpostkaardilt - kuusk, mille all olid kingitused, vaip seinal, kommid-pipartkoogid korvis ja jõuluvana ise kiiktoolis lapsi ootamas.
 
 
 
 
 
 Jõuluvana uuris, kas lapsed on ka head olnud ja lapsed said jõuluvanale küsimusi esitada.
 
 

Pärast vestlust jõuluvanaga lugesid Robert, Trevon ja Kalle "Pöialpoisi ja päkapiku" luuletust ja jõuluvana ulatas meile suure koti kommidega.
 
 
Kes soovis, sai jõuluvanale oma salajase jõulusoovi sosistada.
Jõuluvana pakkus meile veel ka kommi ja piparkooki.
 
 
Jõuluvana juurest jalutasime lauta, kus olid kitsed, jänesed, vasikad, mägiveised hobused ja erinevad kodulinnud.
 
 
 
 
 
 
Kitsed ja veised olid endale meie saabumise auks lausa lokid pähe keeranud :)
 
 Üks kitsedest hakkas iga kord saba liigutama, kui teda lõua alt sügasime.

Lõpetuseks viidi meid teatrisaali etendust vaatama. 
Enne etendust tulid meid tänama kõik päkapikud, kes lastegruppidega tegelesid ja jõuluvana.
 
Etendus rääkis kahest vallatust päkapikulapsest ja nende tublist koerast.
 
 
 
 
Etendust kogunesid vaatama kõik lasterühmad, kes meiega samaaegselt jõulumaal viibisid.
 
 
 Tagasiteel Tallinna meenutasime vahvamaid hetki jõulumaalt.