Kolmapäeval, 19.novembril, sõitis meie lasteaia hoovi suur punane tuletõrjeauto.
Seni, kuni nooremate rühmade lapsed õues autot uudistasid, kogunesid Mesikäpad ja Põrnikad saali kohtumaks tuletõrjujatega. Mesikäpad on ju tuntud küsimuste esitajad, nii ka seekord. Kiiduväärt oli seegi, et kõik küsimused olid hästi asjakohased.
Tuletõrjujad olid mõelnud ka saabuvatele jõuludele. Seepärast selgitati lastele, millist pahandust võivad tekitada küünlale kaunistuseks ümber pandavad rosetid.
Laste jaoks oli kõige põnevam see, kui üks tuletõrjujatest hakkas endale selga panema tullesukeldumise rõivaid. Teine tuletõrjuja rääkis lastele miks üks või teine riietusese või aparaat vajalik on.
Pärast tubast vestlust panime kiiresti riidesse, et minna õue tuletõrjeautot uudistama. Et see kiiremini läheks, olid kavalad mesikäpad juba varem eeltöö ära teinud ja saali tulles juba õuepüksid jalga pannud.
Tuletõrjeauto on nagu Mary Poppinsi kott - sinna on ära mahutatud kõikvõimalikke asju, mis päästjatel vaja läheb. Isegi oma elektrigeneraator ja oi kui palju veevoolikuid.
Alati on lapsi paelunud ka kõik, mis on lammutamisega seotud. Kui nüüd näidati tange, millega autodel avarii korral näiteks uksi lahti murtakse, olid kõik põnevil. Ja neid tange lubati lastel ka tõsta. Olgu öeldud, et ühe täismehe asemel läks selleks vaja kahe-kolme lapse ühist jõudu.
Isegi taskulamp on suurem kui kodus.
Mõnikord saavad tuletõrjujad käia ka mööda katuseid. Ei ole vahet, kas maja või auto oma.
Tehnikasajandiga on arvutid koha leidnud isegi tuletõrjeauto kabiinis.
Punase tuletõrjeauto oli heaks taustaks meie ühispildile.
