Loodusmuuseumis

4 veebruari külmal hommikul algas meie retk trollisõiduga Balti jaama. Sealt natuke kõndimist ja olimegi vanalinnas Laial tänaval Loodusmuuseumis. Pärast riidest lahti võtmist juhatati meid saali, mille uksel oli silt "Külmade ja soojade maade loomad". Saime teada, et nimetus Lõunamaaloomad on täiesti vale - lõunamaaloomade hulka kuuluks sel juhul ka pingviin, kes elab Lõunanabal. Seetõttu ongi õige öelda soojamaaloomad ja külmamaaloomad.
Meie muuseumitund algas külmamaaloomadega tutvumisest. Nende hulka kuuluvad meile juba tuttavad pingviinid ja jääkaru, aga samuti ka polaarrebane ja mõningad linnud, näiteks naljaka nime ja põneva välimusega lunn.
Seejärel räägiti meile soojamaaloomadest, kes elavad Aafrikas ja siis neist, kelle kodu on Austraalias. Nägime ka maailma väikseimat lindu koolibrid, kes oli laste jaoks tõeliseks üllatuseks. See kinnitab tõdemust, et ega ikka raamatust-telerist täit aimu ei saa looma suurusest.
Pärast loomade vaatlust suundusime õppeklassi, mille seinal oli magnettahvel, mille peal oli kujutatud maakera pinnalaotust. Meie giid võttis karbist loomi, lapsed pidid ütlema, mis loomaga on tegu ja pakkuma, kus ta võiks elada. Lapsed olid päris teadlikud, kuid esines ka mitmekordset viltupakkumist ja teatasaamisel suurt imestamist. Kas teie teate, kus on paabulindude päriskodu? India. Või kust on pärit jõulutäht? Kesk-Ameerikast. Ning et kookospalm kasvab ainult mere ääres. See äraarvamise mäng tekitas lastes lausa hasarti. Õpetajateski.

 

 

 

Seline nägi magnettahvel välja pärast loomade ja mõningate taimedega täitmist.

Muuseumitunni lõppedes saime omapead ringi uudistada. Vaatasime kalu ja linde, kes meie veekogudes ja nende kallastel elavad. Kuulasime erinevate loomade hääli ja vaatlesime akvaariumites ujuvaid kalu.
Üks ruumidest on sisustatud ajutise näitusega, milleks on "Tempo ja rütm. Südamelöögist kosmiliste tsükliteni". Seal oli laudade peal südame mulaažid mis tuksusid erinevate loomade südamerütmis. Lapsed said võrrelda, kui kiiresti lööb vastsündinud ja kui kiiresti täiskasvanud inimese süda. Loomadest sai võrrelda karu, rebase, jänese ja hiire südame löögisagedust. Ekraanil oli eriti põnev jälgida sinivaala südametööd, mis sõltus sellest kui sügaval vaal on. Näiteks veepinna lähedal lõi vaala süda 10x minutis ja 100 meetri sügavusel ainult 3x minutis.
Ja oligi jälle aeg hakata trollipeatuse poole liikuma, et lasteaeda lõunasöögiks kohale jõuda.

Infoks vanematele! Näitus "Tempo ja rütm" on avatud 8.märtsini ning soojade ja külmade maade loomade saal suletakse ka õige varsti ning seda lõplikult, et avada seal geoloogia ekspositsioon.