Naljapäeva puhul olid ka lasteaias asjad veidi teisiti kui tavaliselt kombeks.
Poistel olid seljas tüdrukuteriided ja tüdrukutel poisteriided.
Ka õpetajad nägid mehisemad välja kui tavalistel päevadel.
Saalis ootasid lapsi õpetaja Heldur, õpetaja Andres ja õpetaja Paul
Kokku sai hästi kirju seltskond.
Kõigepealt näitasid tänase päeva "tüdrukud" kui hästi nad tantsida
ja lennelda oskavad.
Seejärel oli kord "poiste" käes, kes näitasid oma mehist marssimisoskust.
Pärast lendlemist-marssimist tuli tänase päeva tants "Mul on üks tore ONU!
Lapsed näitasid, kuidas teeb onu kaabu, vuntsid, kõht, muskel.
Soojendus tantsu näol tehtud, algas teatevõistlus, kus tuli näidata kiirust riietumisel. Iga rühm võttis üksteise järgi ritta, nende ees oli kast, millest tuli võtta üks riietusese, see endale selga-kätte-jalga panna ja siis joosta õpetajani, patsu lüüa ja kaaslaste juurde tagasi joosta. Ja nii kogu rühm.
Välja anti kolm esimest kohta. Võitis sõprus!
Pärast kiiruse ja osavuse näitamist algas tähelepanelikkuse võistlus. Tagurpidipäeva puhul pidid lapsed tegema kõike vastupidi sellele, mis neile öeldi. Kui kästi seista, tuli kükitada ja kui kästi tasa olla, võisid lapsed karjuda ning ka vastupidi. Algul nõudis see ikka suurt kaasa mõtlemist, sest sõnakuulelike lastena tahtsid kõik teha nii nagu neile öeldi.
Üllatusena toreda ürituse lõpus pakuti lastele kastruli seest maksakastet. Algul olid lapsed väga ettevaatlikud selle võtmisel ja nii mõnigi keeldus esialgu. Pärast aga venisid laste näod naerule, sest see "maksakaste" oli iiriskommi maistega! Ikkagi naljapäev ju!
TÄNAME VANEMAID, KES LÕBUSA ÜRITUSE
ÕNNESTUMISELE KAASA AITASID
LASTELE KOSTÜÜME VALIDES!
